,  -
, , , ,
,
,
|
,
STRESS () (WinWord ( ))

STRESS () (WinWord ( ))

SISEKAITSEAKADEEMIA

PSHHOLOOGIA PPETOOL

STRESS

Kursuset

Juhendaja:

T. Ruubel

Tallinn 2000

SISUKORD

SISUKORD 2

Sissejuhatus 3

1. Elustress 4

1.1. Stressi tekkephjused 4

1.1.1. Tstress 5

1.1.2. Organisatsiooni stressitegurid 5

1.1.3. Tstressi vltimise meetodid 6

1.1.4. T hved 8

1.1.5. Isiklikus elus toimuvad muutused 9

1.2. Stressipinge 11

2. Stress ja sugu 13

3. Vitlus stressi vastu 16

3.1. Mismoodi inimese organism reageerib stressile 16

3.2. Relaksatsioon 17

3.3. Rahustav hingamine 18

3.4. Lihasrelaksatsioon 19

3.5. Mtlus 21

3.6. Kuidas vaimset puhkust vtta? 22

3.7. Aroomid stressi vastu 22

3.8. Muud meetodid lgastumiseks 23

KOKKUVTE 24

KASUTATUD KIRJANDUS 25

Sissejuhatus

Kesolevas kursusets pan analsida stressi, stressi tekkephjused,

stressi mju inimese organismile ja samuti uurida, kuidas videlda

stressiga ning stressi proflaktika meetodeid.

Stress on tavakeeles rritav nrvipinge, mis pikema aja jooksul mjub

muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tlgendatult on

stress keha ja meelte vastus organismile esitatud krgendatud nudmistele,

valmisolek tekkinud ohu ning lekoormuse tingimustes tegutsemiseks. Sna

stress thendab, tlkides inglise keelest, surve, pinge, rhumine.

Ensklopeediline snastik annab jrgmist stressi tlgendust: stress on

organismi pingeseisund kaitsereaktsioonina negatiivsete mjurite vastu

(Erelt 1999). Kuid esimesena andis stressi tlgenduse kanada fsioloog Hans

Selje. Tema seletuse jrgi stress on kik, mis phjustab kiire organismi

vananemist ning tekitab haigusi.

Stressoriks vib saada mistahes nhtus, mis nuab organismilt kohanemist.

Tpilised stressorid on pshiline pinge, raske kehaline pingutus ja

trauma. Organismi kohanemisviisi stressorile nimetatakse

stressireaktsiooniks.

Iga inimese elus esineb stressi, sest kikides inimese elu- ja

tegevusvaldkondades on olemas stressi impulsid. Stressisituatsioonid

tekivad nii kodus kui ka tl. Juhtimisteooria seisukohalt pakuvad meie

jaoks suuremat huvi organiseerimise probleemid, mis tekitavad stressi

tkohtadel.

Peale stressi tekke ldiste phjuste analsitakse t esimeses osas

organisatsiooni stressitegureid. Teises osas ksitletakse lepingetest

vabanemise vimalusi ning seda, kuidas mtelda ja toimida, et stressi

vltida. Kolmas osa sisaldab stressi proflaktika meetodite kirjeldust,

mille hulka kuuluvad pevakorra mberkorraldamine stressivastaseks ja

pshholoogiline esmaabi kriisiolukorras.

Elustress

Stress on harilik ja tihti esinev nhtus. Kik meist aeg-ajalt saavad seda

tunda, niteks, kas nsa tundena khus ennast uutele klassikaaslastele

tutvustades vi krgenenud rrituvusena ning unetusena eksamisessiooni

ajal. Stress on vltimatu ja selle madal tase kahjutu. Nimelt liigstress

tekitab probleemi indiviidide ja organisatsioonide jaoks. Stress on

inimolevuse lahutamatu osa. Tuleb ppida vahet tegema lubatava stressi

taseme ja liigstressi vahel. Nullstress on vimatu.

Meie ksitleme selles ts leliigset pshholoogilist vi fsioloogilist

pinget. Uurimused nitavad, et fsioloogilised stressitunnused on

maohaavandid, migreen, hpertoonia, hingeldustbi ja sdamehaigused.

Pshholoogilised tunnused on litundlikkus, revus, depressioon, isutus,

unetus ning langenud huvi intiimelu ja suhtlemise vastu jt.

leliigne stress lheb ettevttele kalliks maksma indiviidi efektiivsuse ja

heaolu languse tttu. Paljud ttajate probleemid, mis kajastuvad nii palga

suuruses ja t tagajrgedes, kui ka tervises ja ttajate heaolus,

phinevad pshholoogilisel stessil. Stress suurendab otseselt ja kaudselt

ettevtte kulusid eesmrgi saavutamisel ning vhendab ttajate

elukvaliteeti.

1 Stressi tekkephjused

Stress vib olla phjustatud teguritest, mis on seotud kas ettevtte tga

ja tegevusega vi inimese isikliku elu sndmustega.

Osa stressi tekkephjusi, nagu krge tpinge vi jhker kohtlemine, on

kigile teada, ent mndagi nendest, niteks krsitustbe, masendustunnet,

enesesisendust, nrivat kadedustunnet vi pettumist lhisuhetes, ei osata

alati nrvipinge tusu phjustajaks lugeda. Organismi vastusreaktsioon

hele vi teisele stressorile oleneb suuresti sellest, kuidas me hindame

situatsiooni raskust ning sellega toimetuleku vimalusi. Ootamatu, ohtlik

ja vljapsmatuna niv olukord suurendab stressi.

1 Tstress

Mdukas nrvipinge on tl mitte ksnes vltimatu, vaid koguni soovitav

see sunnib end mobiliseerima, vimed mngu panema. Ametikoht, millega

pidevalt kaasneb pshiline alakoormus, ei paku enamikule tervetele ja

tkatele inimestele erilist pinget.

Paljud selliste levinud kutsealade esindajaist nagu niteks petajad,

autojuhid, raamatupidajad vi mjad on valmis kinnitama, et nende t on

tis nrvipinget. See ei thenda aga mitte alati krgenenud stressi

vastaval talal.

Kroonilise ajapuuduse ja suure tpinge tunne on miski, mida paljud

inimesed ise endale alateadlikult sisendavad nii selleks, et thtsate

asjadega hivatud isikuna teiste silmis tunnustust vita, kui ka selleks,

et arvatud lekoormuse olukorras endale ise vhem kohustusi vtta.

Kiire tempo, krge vastutus vi suur tkoormus tekitavad stressi seda

enam, mida rohkem nendega kaasneb jrgmisi subjektiivseid asjaolusid: t

ei paku huvi, selle tegemiseks puudub kutsumus, suhted juhi vi

kolleegidega on halvad, tkohal valitseb korralagedus, firmas esineb

kegalmise meeleolusid jne.

2 Organisatsiooni stressitegurid

Ksitleme neid tegurid, mis toimuvad organisatsiooni sees ja tekitavad

stressi.

1. lekoormus vi vike alakoormus. Niteks, ttajale antakse liiga palju

lesandeid vi nutakse tulemuste liiga nrget taset teatud aja jooksul.

Sellel juhul tavaliselt tekibki frustratsioon ja lootusetuse tunne. Kuid

ka alakoormus vib esile kutsuda samasuguseid tundeid. Ttaja, kellel ei

ole tema oskustele ja vimetele vastavat td, tunneb frustratsiooni,

rahutust oma vrtuse suhtes ning oma koha suhtes organisatsiooni

sotsiaalses struktuuris ja tunneb ennast alahinnatuna.

2. Rollide konflikt. Rollide konflikt tekib siis, kui ttajale esitatakse

vasturkivad nudeid, kui on mitu juhti. Rollide konflikt vib tekkida

ka mitteformaalse rhma normide ja formaalse organisatsiooni nudmiste

erinevuste tulemusena. Selles situatsioonis indiviid vib tunda pinget ja

rahutust, sest ta tahab hest kljest kohaneda kollektiiviga ning teisest

kljest kinni pidada juhtkonna nuetest.

3. Segased rolliootused. Segased rolliootused tekivad siis, kui ttajale

pole selge, mida talt oodatakse ja nutakse. Rollide konfliktist

erinevalt nuded ei ole vasturkivad, aga samal ajal need on piklevad

ja ebamrased. Ttajatel peab olema kindel ettekujutus juhtkonna

ootustest.

4. Ebahuvitav t. Uurimused on nidanud, et indiviididel, kellel on

huvitav t, tekib harvem ngistust ja nad haigestuvad vhem, kui need,

kelle t ei ole huvitav. Kuid vaatenurgad mistele huvitav t kigil

on erinevad: see, mis paistab huvitavana hele, ei thenda seda, et

teisele see kindlasti pakub huvi.

5. Muud tegurid. Leidub tuhandeid tkohti, kus stressi ja rahulolematust

lisavad sellisedki tegurid nagu mra, vilets valgustus, liiga madal vi

krge temperatuur, niiskus, vibratsioon, tolm ja haisud, inetud kledad

truumid, aegunud tvahendid ja masinad kik see, mida

traditsiooniliselt fsioloogilisteks ttingimusteks on peetud.

Suure tkoormuse krval tekitavad stressi ka rahulolematus t sisu, oma

positsiooni ja rolliga.

3 Tstressi vltimise meetodid

Inimestele, kes kannatavad lemrase tstressi all, soovitatakse

rakendada jrgmiseid meetodeid.

1. Ttage vlja prioriteeti ssteem oma ts. Hinnake oma td jrgmisel

viisil: pean tnaseks tegema, teha hiljem, sellel ndalal ja teha,

kui on aega.

2. ppige tlema ei, kui te juate piirini, kus ei suuda enam vtta td

juurde. Seletage oma lemusele, et te saate aru lesande thtsusest.

Seejrel kirjeldage konkreetsed prioriteetsed td, mille kallal te

praegu ttate. Kui ta jb oma arvamuse juurde, ksige, mis td te

peate edasi lkkama uue t lpuleviimiseks.

3. Suhelge oma lemisega eriti efektiivselt ja usaldusvrselt. Pdke aru

saada tema probleemidest ja aidake tal aru saada teie omadest. petage

oma juhti lugu pidama teie prioriteetidest, teie tkoormusest ning andma

phjendatud lesanded.

4. rge nustuge oma juhiga, kui ta hakkab andma vasturkivaid nudeid

(rollide konflikt). Seletage talle, et niisugused nuded tmbavad teid

erinevatesse suundadesse. Paluge korraldada nupidamist kigi

asjaosalistega, et vlja selgitada probleem. rge vtke sdistavat

agressiivset seisukohta; lihtsalt seletage, missugused konkreetselt

probleemid loovad vasturkivaid nudeid teie jaoks.

5. Andke teada juhile vi kaasttajale, kui te tunnete, et teie lesannete

ootused vi hindamise standardid ei ole selged (segased rolliootused).

elge neile, et te kahtlete konkreetsetes ksimustes, mis on seotud

lesandega ja tahate nu pidada neis ksimustes.

6. Arutage igavusetunnet vi huvi puudumist t vastu oma juhiga. Aga

pidage meeles, et ei tohi muutuda kaeblevaks. Seletage, et teie eeldate

td, mis nuab phendamist ja tahaksite saada vimalust vtta osa

teistest tvaldkondadest.

7. Igapev leidke aega puhkepausideks ja relaksatsiooniks.

Teised tegurid, mis on seotud stressi teke vhendamisega, on tervislik

toitumine, enese vormis hoidmine kehaliste harjutuste abil, ning

ldtasakaalu saavutamine elus.

Juhtidele soovitatakse krge tviljakuse ning madala stressi taseme

saavutamiseks:

1. Hinnake teie ttajate vajadusi ja kalduvusi ning pdke mrata vastav

t maht ja tp nende jaoks. Kui nad nitavad hid tagajrgi selle

lesande titmisel, tstke tkoormust ttajate nusolekul. Sobivatel

juhtudel delegeerige volitused ja vastutus alluvatele.

2. Lubage oma ttajatel loobuda mne lesande titmisest, kui nendel on

olemas mjuvad phjused. Kui on vga vajalik, et nad tidaksid seda

lesannet, seletage, miks seda on vaja, ning seadke prioriteedid

jrjekorda nende ts, et anda vajalikku aega ja lisaressurse lesande

titmiseks.

3. Mrake tpsemalt konkreetsete volituste, vastutuste ja tootmisootuste

tsoonid. Kasutage kahepoolset kommunikatsiooni ja alluvate informeerimist

(tagasisidet).

4. Kasutage liidri stiili, mis vastab antud situatsiooni nuetele.

5. Kindlustage vastav hvitus efektiivse t eest. Tpinge lbielamine

kahjutoova stressina ja tst saadav rahulolu vi rahulolematus olenevad

paljuski sellest, kui hea palgaga jupingutusi korvatakse.

6. Olge eeskujuks oma alluvate jaoks, arendades vimeid ning arutades koos

nendega keerulisi ksimusi (Popova jt. 1994: 252-256).

4 T hved

Tst hoidumine ja iga hinna eest oma koormuse vhendamine ei ole kuigi

tark tegu. Toimekas tegutsemine ja oma t tulemustest rahulduse saamine on

hevrra olulised nii hea enesetunde hoidmiseks kui toonuse tstmiseks.

Jrgnevalt on loetletud mned ratsionaalselt korraldatud ning energiliselt

ja keskendumisega tehtud t kasutegurid.

. T vimaldab luua kontakte teiste inimestega ning tunda rahuldust

heskoos millegi tegemisest, eesmrgi saavutamisest.

. T sunnib avardama silmaringi, ppima pidevalt midagi juurde.

. Tl vib leida smpaatse inimese, kellega on meeldiv ka vaba aega koos

veeta.

. Koost teiste inimestega sunnib letama oma vaateviisi piiratust,

arvestama ka teiste kogemusi.

. T kigus vib ise teistele midagi petades tunda end targa ja

vajalikuna.

. T vimaldab enamasti paremini tegeliku eluga kursis olla kui puhkus.

. Tl vib leida usaldusvrse inimese, kellega saab ka oma isiklikke

probleeme arutada.

. Hingelise kriisi olukorras aitab t mtted iseendalt ja oma muredelt

eemale viia.

. Iga nudlikum tkoht esitab teatud vljakutse taiplikusele ja nuab

loovust.

. Tl kimise rtm aitab vaimselt ja kehaliselt vormis psida.

. T tagab hea enesetunde hoidmiseks tarviliku tunnustuse ja lugupidamise

(Elenurm jt. 1997:25).

5 Isiklikus elus toimuvad muutused

Igasugune muudatus elus nuab kohanemist: olgu see siis tkoha vi

riigikorra vahetus, lapse kooliminek, reis vi isegi phad. Rahulolematus

ja pinge on sel puhul sna tavalised nhtused. Inimest vivad hirida nii

elu rutiin ja ksluisus kui ka sagedased vi jrsud elulised muutused.

Tundub, et htaegu inimene januneb muutuste jrele ja samas kardab neid.

Miks? Iga muutus rikub vljakujunenud t- ja elurtmi ning sunnib muutma

inimese harjumusi kitumises ja mtlemises.

Olulised muutused elus on seotud krgenenud emotsionaalse stressiga.

Stress, see iseralik pingeseisund, mis energiavarude koondamisega

paratamatult kaasneb, aitab aga toimuvate muutustega kohaneda: probleeme

lahendama asuda, hingevaluga toime tulla ning mtteviisi ja toimimise

muutumist ette valmistada.

Kui me uuesti vaatame lbi elusituatsiooni ja sndmuste loetelu, mis vivad

esile kutsuda stressi, siis neme, et mned nendest on positiivsed ning

avaldavad soodus mju meie elu peale (pulm, isiklik edu, lapse snnitamine,

edukalt tehtud eksamid). Peale seda, elu jooksul me kogeme ka teised

positiivsed tunded, nt rm (kooli, likooli lpetamine, sugulaste vi

sprade kokkutulek, lemmik vistkonna vit), armastus, loomingutus jne.

Stressipinge tekitavad nii positiivsed kui ka negatiivsed situatsioonid.

Selleks, et kuidagi vahet teha stressiallikate vahel, positiivsed said

nimetuse eustress, negatiivsed distress.

Pshholoogid on pakkunud hulga skaalasid, mille abil on vimalik hinnata

he vi teise sndmuse poolt tekitatud stressi suurust. Niteks 1967.a. T.

Holmesi ja R. Rahe poolt koostatud isikliku elu muutuste skaala jrgi oli

tolleaegse Inglismaa elanike jaoks kige suuremaks stressoriks lhedase

inimese surm, nrgimaks juluphad.

Kuidas nii meeldiv aeg nagu julud vib stressi tekitada? hele muudab

phad nukraks ksiolek. Teisele toovad julud kaasa hulga sekeldusi

(piduroogade valmistamine, majapidamise korrastamine jne.). Kolmas ei suuda

kuidagi otsustada, kellele millist kingitust teha, neljas ootab phadelt

midagi teliselt erilist ning on pettunud, kui nende ktte judes mitte

midagi ei toimugi (Elenurm jt.1997:44).

Kui mingile ajaligule kuhjub liialt palju ulatuslikku kohanemist nudvaid

muutusi, vib stress letada taluvuse piiri ja ohustada tervist. Seeprast,

kui vimalik ks muutus korraga!

Suured muutused toovad endaga paratamatult kaasa ebakindluse, teadmatuse ja

hirmu. Ajal, mil vanad harjumused ei aita enam toime tulla, muututakse nii

heale kui kurjale vastuvtlikumaks, vaimustutakse vi vihastutakse

kergemini, vidakse uisapisa otsustada ja endalegi ootamatult toimida.

Suurte muutuste ajal on seeprast tark elada ks pev korraga ja kaalukate

: 1, 2



© 2003-2013
, , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , .