,  -
, , , ,
,
,
|
,
Arvutite ja interneti kasutamine eesti elanike hulgas

Arvutite ja interneti kasutamine eesti elanike hulgas

Tallinna Poltehnikum

ARVUTITE JA INTERNETI KASUTAMINE EESTI ELANIKE HULGAS

Koostaja: Andrei Kbar

PA-96

Tallinn, 1998

SISUKORD:

Lhikokkuvte

Sissejuhatus

I Metoodika kirjeldus

II Tulemused

2.1. Arvuti kasutamine ldse

2.1.1. leldine kasutamine

2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus

2.1.3. Arvuti kasutusaeg

2.1.4. Arvuti kasutuskoht

2.1.5. Arvuti mittekasutajad

2.2 Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus

2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet

2.2.2. Arvuti kodus

2.3. Arvuti kasutamisphjused

2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel

2.3.2. Interneti kasutamine

2.3.3. E-maili kasutamine

4. Mrksnade teadmine

5. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel

LHIKOKKUVTE

Lhtuvalt Balti meediateabe AS poolt lbiviidud esinduslikust uuringust

Eesti 15-74aastaste elanike hulgas on kolmandik (33%) Eesti elanikke

kasutanud kunagi oma elus arvutit.

15-19aastastest on arvutit kasutanud kolm neljandikku. Samas nende

vanematest on seda teinud ainult iga viies ehk le kolme korra vhem.

Pevas kasutab arvutit keskmiselt 116 tuhat inimest ehk 10,5% 15-

74aastastest Eesti elanikest ja nad veedavad arvuti ees ligi kolm tundi.

Arvuti suurkasutajaid - inimesi, kes kasutavad arvutit viiel vi

enamal peval ndalas, on Eestis 108 tuhat ning neid saab iseloomustada

jrgmiste tunnustega 20-49aastased, krgharidusega ja heal jrjel olevad

inimesed.

Endiselt on peamiseks arvuti kasutuskohaks oma tkoht, millele

jrgneb kool ja kodu. Kllatki thtis on ka arvuti kasutamiskohana sprade

ja tuttavate kodu. Mrkimist vrib kooli osathtsus arvuti kasutuskohana

vaesemate ja maa-elanike hulgas.

Arvuti mittekasutajatest plaanib 13% jrgmise 12 kuu jooksul arvutit

kasutama hakata, mis vib suurendada arvuti kasutajate arvu veerandi vrra.

Arvuti kasutamise vimalus kodus on 11% inimestest, neist alla poole on

seda ka teinud. Jrgmise 12 kuu jooksul plaanib 7% inmestest kas ise vi

keegi pereliikmetest osta arvutit.

Peamiseks phjuseks, miks arvutit kasutatakse on

tekstittlusprogrammide kasutamine, millele jrgnevad arvutimngude

mngimine. 69 tuhat ehk 6% Eesti 15-74aastast elanikku on kasutanud viimase

kuue kuu jooksul internetti. Ainult 1% elanikest on kodus interneti

hendusega arvuti. Mrkimist vrib, et Eesti interneti kasutajate hulgas

sarnaneb naiste osakaal (38%) USA ja Suurbritannia vastavale nitajale.

Samas on internet siiski paljuski nooremate inimeste prusmaa - 89% Eesti

interneti kasutajatest on vanuses 15-39 aastat. Peamiseks interneti

kasutamise phjuseks oli informatsiooni otsimine.

E-maili suurt potentsiaali on mrkinud mitmed uurijad. Eestis on

saanud vi saatnud e-maili 5% elanikest.

Teemaga seotud mrksnadest teatakse kige paremini sna "Internet",

millest enne intervjuud oli kuulnud 74% kigist vastajatest.

Erinevatest videtest, millega mdeti erinevaid hoiakuid ja hirme,

mis vastajatel arvutite ja nendega suhtlemise kohta on, plvis kige

suurema ksmeele internetipunktide idee (81% nus ideega). 73% vastajatest

nustus sellega, et arvuti jb tnu oma hinnale rikkamate inimeste

prusmaaks. Vrdselt 62% oli nus videtega "Mul ei ole mingit kartust

arvuti kasutamisel" (ei olnud nus 16%) ja "Arvuti peaks olema peamiselt

selleks, et teha tasju" (ei olnud nus 30%). Kige viksem oli nustujate

ja mittenustujate osakaal mnevrra provotseeriva vite, et internetiga

samavrse info saab ktte ka raamatute ja ajakirjanduse vahendusel (46%

nus ja 34% ei olnud nus).

SISSEJUHATUS

Ajavahemikul 13.- 19. veebruar 1997 viis Balti Meediateabe AS - Baltic

Media Facts EMORi Omnibuss-uuringu raames lbi uuringu "Arvutite ja

interneti kasutamisest Eesti elanike hulgas".

Antud uuring on plaanitud alustama laiemat samateemalist

uuringuprojekti. Arvutid ja nendega seotud tooted ja teenused on viimase

aastakmne jooksul olnud ks enim arenenud majandusharu. Areng on olnud

mrkimisvrne nii majandusharu rahalises vrtuses kui ka riistvara ja

tarkvara leldise arengu ning kasutajate seisukohalt. Eestile ei kuulu

kll selles arengus juhtpositsioon, kuid uhkusega vime tunnistada, et

Eesti ei srgi ka kogu lejnud maailma sabas vaid prib julgelt

infomaailma 'suurte' hulka. Viimasel ajal palju jutuks olnud "Tiigrihppe"

projekt on mitmeidki huvirhmi Eestis sundinud tsisemalt analsima

hetkeolukorda, et mista, milliselt platvormilt me arenema hakkame vi

igemini, milline on hetkeseis protsessi puhul, mis toimub otsustajatest

sltumatult, ja kuivrd ning mis suunas oleks neid 'hppajaid' vaja

suunata. Antud uuringu esmane eesmrk ongi anda lbilige veebruaris 1997

Eesti hiskonnas eksisteerinud olukorrast arvutite kasutamisest, omamisest,

tarbimisest ning vimalike hirmude ja ohtude selgitamine 'teise

kirjaoskuse' suhtes.

Uuring viidi lbi Eesti Rahvusraamatukogu finantsilisel toel (UNDP

Eesti projekt). Vimaldamaks hiskonnale oluliste andmete laialdasemat

kasutamist ja eneseanalsi teostamist, siis on antud uuring lisaks

paberkujul tisaruandele ja lhikokkuvttele leitav ka Interneti

kodulehekljelt http://www.bmf.ee/internet.html . Uuringu tulemuste

omandiigus kuulub Balti Meediateabe ASile.

Aruande esimeses osas on toodud metoodika kirjeldus, teises osas on

esitatud uuringu tulemused nii graafiliselt kui ka kommenteeritult.

Paberaruande lisas on esitatud ksimustik (nii eesti kui ka vene keeles) ja

tabelaruanne.

METOODIKA KIRJELDUS

Valim ja ksitlus

Uuring viidi lbi personaalintervjuusid (face-to-face interviews)

kasutades. Ksitlusts osales 87 spetsiaalse ettevalmistuse saanud AS

EMORi ksitlejat. Valimi koostamise aluseks veti Eesti Statistikaameti

arvestuslikud rahvastiku andmed seisuga 1. jaanuar 1996. Valimi koostamise

meetod oli kihistatud kaheastmeline juhuvalim. Vljavte on esinduslik

Eesti 15-74aastaste elanike likes, kelle arv on seisuga 1. jaanuar 1996

1108167.

Ksitlus plaaniti viia lbi 1000 vastaja hulgas. Intervjuusid teostati

996. Uuringu esinduslikkuse tagamiseks kasutati kaalumist.

Uuringu tulemuste esitluses on sagedamini kasutatud soo, vanuse,

rahvuse ja asulatbi likeid.

Andmettlus

Andmete ttlemisel kasutati andmeanalsiprogrammi ODIN.

Andmetabelite uurimisel ja tulemustest jrelduste tegemisel tuleb

arvestada valimi veaga. Oleme andnud vea piirid 95% tenosusega,

arvestades koguvalimi ja sagedamini esinevate alarhmade arvulist suurust.

Teostajad

Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad:

Tellijapoolsed kontaktisikud: Mihhail Ottmaa, Linnar Viik

Uuringu kava ja aruande koostamine: Margo Veskimgi

Valimi koostamine: Helje Proosa

Ksitlust koordineerimine: Marge Vainre

Andmesisestus: Marit Talivee

Tabelttlus: Karin Laur

Graafilised td: Garry Ingel

Tlkimine (ankeet vene keelde): Tatjana Krieger

Tlkimine (aruanne inglise keelde): Margo Veskimgi, Karin Laur

II TULEMUSED

2.1. Arvuti kasutamine ldse

Arvutid, mis 15 aastat tagasi olid suured, aastakmneid varem

hiigelsuured nii pindalalt kui ka ruumalalt ning valdavalt vheste

spetsialistide prusmaa, kes suutsid nendega ttada, on muutunud tnaseks

tarvitatavaks suurele hulgale inimestele ning arvutite arendajate eesmrk

on viia arvuti vi see mis arvutist alles jb igahe koju ning vrdustada

arvuti telefoni, raadio vi teleriga.

2.1.1. leldine kasutamine

Ligi kolmandik (33%) Eesti 15-74aastastest elanikest on kasutanud oma

elus personaalarvutit, kompuutrit.

[pic]

Teistest enam on kasutanud noored inimesed vanuses 15-19 aastat. Kui

kolm neljandikku neist on kasutanud oma elus arvutit, siis nende vanematest

on seda teinud iga viies ja vanavanematest iga kahekmnes.

Mehed on kasutanud naistest arvutit enam (35% vs 31%). Eestlastel on

olnud arvutitega rohkem kokkupuuteid kui mitte-eestlastel (36% vs 27%).

Rahvus-sugu-vanus gruppidest on enim arvutit kasutanud oma elus noored (15-

29aastased) eestlased (74%), noored mitte-eestlased (58%), noored

eestlannad (57%) ja noored mitte-eestlannad (55%). Kige vhem 50aastased

ja vanemad mitte-eestlannad (5%).

Kuna noored on kasutanud arvutit enim pole ka llatus, et erineva

tegevusaladega inimestest on arvutit enim kasutanud ppurid (80%). Ise

endale tandjatest on arvutit kasutanud 61% ja spetsialistidest 56%.

Reattajatest on arvutit kasutanud 20% ja pensionridest 4%.

Krgharidusega inimestest on arvutit kasutanud le poole (57%). Alla

keskharidusega inimestest on seda teinud alla veerandi (22%). Inimestest,

kes kuuluvad rikkamasse elanikkonnakihti (le 2000 krooni sissetulek

pereliikme kohta), on arvutit kasutanud 58%. Madalaim on see nitaja 1001-

2000 krooni pereliikme kohta teenivate inimeste hulgas (26%).

Linnaelanikest on arvutit kasutanud 36% ja maa-elanikest 25%.

2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus

Kui Eestis on 15-74aastaste hulgas 746 tuhat inimest (67%), kes pole

kunagi arvutit kasutanud, siis kasutajad 363 tuhat jagunevad omakorda

alljrgnevalt:

. 84 tuhat (8% kigist vastajatest, 23% arvutit ldse kasutanutest) on kll

kasutanud arvutit, kuid teinud seda viimati enam kui 6 kuud tagasi

. 53 tuhat (5% kigist vastjatest, 15% arvuti ldse kasutanutest) kasutasid

arvutit viimase kuue kuu jooksul, kuid viimati rohkem kui kuu aega tagasi

. 27 tuhat (3% kigist vastajatest, 7% arvutit ldse kasutanutest)

kasutasid arvutit viimase kuu aja jooksul, kuid viimati rohkem kui ndala

aega tagasi

. 198 tuhat (18% kigist vastajatest, 55% arvutit ldse kasutanutest)

kasutasid arvutit viimase ndala jooksul

Arvutit vhemalt kord ndalas kasutanud jagunevad vastavalt kasutatud

pevade arvule:

. 39 tuhat (4% kigist vastajatest, 20% arvutit ndala jooksul

kasutanutest) kasutas arvutit hel peval ndalas

. 49 tuhat (5% kigist vastajatest, 25% arvutit ndala jooksul

kasutanutest) kasutas arvutit kahel-neljal peval ndalas

. 62 tuhat (6% kigist vastajatest, 31% arvutit ndala jooksul

kasutanutest) kasutas arvutit viiel peval ndalas

. 47 tuhat (4% kigist vastajatest, 24% arvutit ndala jooksul

kasutanutest) kasutas arvutit kuuel-seitsmel peval ndalas

. 278 tuhat inimest vanuses 15-74 aastat vib nimetada Eestis arvuti

kasutajateks (kasutanud arvutit vhemalt kord kuue kuu jooksul), kellest

sagedasi kasutajaid (heavy user) on 108 tuhat. Nad kasutavad arvutit

viiel vi enamal peval ndalas;

Keskmise aktiivsusega kasutajaid (medium user) on 89 tuhat. Nad

kasutavad arvutit 1-4 peval ndalas;

Vhese aktiivusega tarbijaid (light user) 82 tuhat, kes kasutasid

arvutit vhemalt kord 6 kuu jooksul kui vhem kui kord ndalas.

Arvuti sagedastest kasutajatest (heavy user) on 83% 20-49aastased, 48%

krgharidusega, 67% juhid, spetsialistid vi iseendale tandjad, 38% on

sissetulek pereliikme kohta le 2000 krooni. Joonisel on mrgitud

sihtrhmad, mis on arvuti sagedaste kasutajate hulgas esindatud keskmisest

enam, rohelisega ja sihtrhmad, mis on arvuti sagedaste kasutajate hulgas

esindatud keskmisest vhem, punasega. Sihtrhmade puhul, kus antud

sihtrhma osakaal on samalaadne Eesti keskmisega, on kasutatud sinist

graafiku tulba vrvina..

Keskmise aktiivsusega (medium user) arvutikasutajaid iseloomustab

nende vanus. 44% neist on 15-19aastased.

Arvuti vikese aktiivsusega kasutajate hulgas on arvuti kasutajatest

enam naisi ja mitte-eestlasi. Lhtudes vastustest ksimustele arvuti

viimati kasutamise kohta ning kasutussageduse kohta selgub, et Eestis

kasutab keskmiselt pevas arvutit 116 tuhat inimest ehk 10.5% 15-

74aastastest inimestest.

2.1.3. Arvuti kasutusaeg

Arvuti sagedane kasutaja istus arvuti ekraani taga viimasel

kasutuspeval kokku le kolme tunni (190 minutit). Arvuti keskmise

aktiivsusega kasutajad kasutasid arvutit viimati keskmiselt veidi alla 2 ja

poole tunni pevas (140 minutit). Neist, kes arvuti taga viimase ndala

jooksul polnud istunud, kasutas arvutit viimati keskmiselt 1 tund ja 45

minutit (108 minutit). Keskmine peval arvutit kasutav inimene ttab,

kirjutab, mngib vi teeb midagi muud arvutis 177 minutit peva kohta.

Nende, kes kasutasid viimasel peval le 3 tunni arvutit, hulgas on

enam 30-49aastaseid, spetsialiste ja kontoriametnikke.

2.1.4. Arvuti kasutuskoht

Kigist arvutit 6 kuu jooksul kasutanutest on

. 54% kasutanud arvutit oma tkohal,

. 24% koolis,

. 20% kodus,

. 22% sprade ja tuttavate kodus,

. 6% teiste pereliikmete t juures,

. 12% sprade, tuttavate t juures,

. 1% mujal.

. 71% arvuti kasutajatest on ainult ks koht, kus nad arvutit on viimase 6

kuu jooksul kasutanud, 20% on taolisi kohti kaks ja 8% kolm vi enam.

Viimase ndala jooksul on kasutanud tkoha arvutit 41% arvuti

kasutajatest. Arvutit koolis on kasutanud 16%, kodus 15%, sprade tuttavate

kodus 6% arvuti kasutajatest. Kigist, kes viimase ndala jooksul arvutit

kodus on kasutanud (43 tuhat inimest) on les kahe kolmandiku (68%) mehed

ja 87% eestlasi.

Kigist, kes arvutit viimase 6 kuu jooksul on kasutanud, on ligi

pooltel peamiseks arvuti kasutuskohaks oma tkoht (45%), millele jrgnevad

kool 17% ja kodu 11%. 8% on arvuti peamiseks kasutuskohaks sprade,

tuttavate kodu, 13% ei oska taolist kohta elda ning lejnutel on mingi

muu koht. Kui inimesel on mitu kasutuskohta, siis peab ta peamiseks 51%

juhtudel oma tkohta, 18% kodu, 9% kooli, 22% muid kasutuskohti.

Tkoht on peamine arvuti kasutuskoht kigile, kes ttavad (va

reattajad), 30-39aastastele, krgharidusega inimestele. Koolis kasutavad

arvutit peamiselt ppurid ning keskmisest enam viksema sissetulekuga

peredest ning maa-asulates arvutikasutajad st kool on kllaltki thtsal

positsioonil vaesematest peredest prit laste ja noorukite jaoks esmase

arvutialase kirjaoskuse andjana. Sama kehtib ka maal elavate noorte puhul.

[pic]

2.1.5. Arvuti mittekasutajad

Et kaks kolmandikku Eesti elanikest ei ole kunagi arvutit kasutanud,

siis on kllaltki thtis, mida nemad arvuti kasutamisest arvavad. 4%

inimestest, kes kunagi pole arvutit kasutanud, plaanib kindlasti jrgmise

12 kuu jooksul arvutit kasutama hakata. Neile lisandub veel 9% neid, kes

vib-olla hakkavad kasutama. le kahe kolmandiku (68%) ei plaani kindlasti

arvutit kasutama hakata. Olemasolevale ligi 300 tuhandele arvuti

kasutajatele vib lisanduda jrgmise 12 kuu jooksul umbes 90 tuhat inimest.

41% 15-19aastastest, kes veel arvutit ei kasuta, plaanib seda teha jrgmise

12 kuu jooksul. Sama plaanib 21% 20-39aastastest, 17% 40-49aastastest ning

16% suurlinnades elavatest inimestest, kuid ainult 1% 60-74aastastest.

2.2. Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus

2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet

Ksides vastajatel iseloomustust oma peamiselt kasutatavale arvutile

vis igustatult tekkida ksimus, kas kasutatud terminid olid arusaadavad.

Kuna kik arvutit iseloomustavad snad olid toodud kirjalikult kaardil, mis

: 1, 2



© 2003-2013
, , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , .