,  -
, , , ,
,
,
|
,
Kulma soja kriisid( )

Kulma soja kriisid( )

KLMA SJA KRIISID

Teine maailmasda oli vaevu lppenud, kui inimkond sstis ajstusse,

mid vib vabalt pidada Kolmandaks maailmasjaks, ehkki ige omapraseks.

Lneriikide eesmrkide hulgas olid: NL kommunistliku ekspansiooni

pidurdamine, Saksamaa tashendamine NL reziimi likvideerimine Ida-Euroopas.

NSVL eesmrgiks oli USA mju vhendamine Euroopas, sjas savutatu

kindlustamine, maailma revolutsiooni edsiarendamine.

1947.aasta mrtsis astus USA president Harry Truman Kongressi ette ning

tles ,et Ameerika hendriigid peavad abistama rahvaid, kes osutavad

vastupanu orjastamise katsetele. Truman ei maininud kordagi NSVL, kuid

kigil oli selge keda president silmas peab. Seda knet loetakse Trumani

doktriini e kommunismi pidurdamise poliitika kivitamishetkeks. 1946.aasta

mrtsis esines USA tipp-poliitikute ees Winston Churchill, kes kutsus les

koondama jude vitluseks kommunismiohu vastu.Churchili knes klas

esmakordselt miste raudne eesriie. Sellega hakati iseloomustama NSV

Liidu eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust lneriikide

suhtes.

Saksamaa lhestumine

Juba 1946. aasta suvel ilmnesid lneriikide ja NSVL vahel

phimttelised lahkhelid Saksamaa tulevikku puutuvais ksimustes. Kuigi

vliselt rkisid endised liitlased vajadusest silitada htne Saksamaa,

tahtis iga pool talle kuuluva okupatsioonitsooni arvel oma mjuvimu

Euroopas suurendada.

Lneriigid, kel oli phjust karta Nukogude ekspansiooni, otsustasid

tegutseda hiselt. Esialgu hendati USA ja Briti okupatsioonitsoon ning

loodi nn Bizonia. Aasta hiljem nustusid ameeriklaste ja inglastega liituma

ka prantslased, kes oleksid soovinud nha oma vaenlast pigem jagatuna, kui

htsena. Saksamaa lnepiirkonnad hakasid saama USA-lt majanduslikku abi

ning seal viidi lbi turumajanduslikke reforme, mis pidid aitama kaasa maa

lesehitamisele. Idatsoonis aga lks vim Nukogude sjaliste

administratsiooni surve tttu koonduslagreist ja eksiilist naasnud

kommunistide ja sotsialistide ktte.

1948.aastal alustati lnesektoreis rahareformi, mille eestvedaja oli

Ludwig Erhard. Rahareform seisnes seni vrtusetu marga vljavahetamises

tugeva rahvusliku valuuta vastu. Nukogude administratsiooni sellest ei

teavitanud ning idatsooni hakkas voolama vana raha. Sellega tekitati suurt

segadust Ida-Saksa tarbimisturul. Kasutades ettekndeks rahareformi,

alustas Nukogude Liit 1948.aastal tsoonipiiride ja Berliini lnesektori

blokeerimist (kestis 324 peva).

Lne-Berliini hvardas nlg. Vastuseks Moskva aktsioonile alustati

Lne-Brliini varustamist husilla kaudu. Olukord muutus teravaks. Maailm

seisis taas suure sja lvel. Stalini eesmrk oli sundida lneliitlasi

loobuma Berliinist vi muutma oma poliitikat Saksamaa suhtes ning arvestama

NL soovidega. Ei USA ega teiste riikide avlik arvamus olnud valmis toetma

uut sda. Tegelikult ei olnud ka NL relvastatud konfliktiks valmis,

seeprast ei letanud ta piiri sja ja rahu vahel. 1949. aastal Moskva

lpetas blokaadi.

Berliini kriisiga sai kigile selgeks, et Saksamaa jagamine on teoks

saanud. 24. mail 1949. astal justus Saksamaa Liitvabariigi phiseadus.

Idatsoon muudeti Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks ning seal kehtestati nn

proletariaadi diktatuur. Mnikord peetkse just Berliini kriisiga seotud

sndmusi lnemades klma sja alguseks. Prast seda muutusid Ida-Lne

suhted varjamatult vaenulikuks. Algas vidurelvastumine. Vastase

nrgestamiseks ning oma positsioonide tugevdamiseks kasutati ka teisi

vtteid: propaganda, spionaaz, diversiaid jne.

Marshalli plaan

Trumani doktriini jtkuks olnud Euroopa taastamise programmi tuntakse

rohkem Marshalli plaani all (USA riigisekretri kava majandusabist Euroopa

riikidele).Ameerika tootjad vajasid tugevaid majandus- ja

kaubanduspartnereid, kes oleksid vimelised tarbima USA-s toodetud kaupu.

Ameeriklaste arvates pidi Euroopa taastamise programm haarama ka

lneliitlaste poolt okupeeritud saksa alasid, kuid Lne-Saksamaa

tugevnemine vis tekitada probleeme Prantsusmaale. Prantslased omakorda

nudsid NSVL llitamist abisaajate hulka. USA oli sunnitud pakkuda abi ka

NL-le ja oli nnelik kui too abist keeldus. NSVL sundis ka oma liitlasi

abist keelduma.

USA andis majanduslikku ja tehnilist abi rohkem kui 13 miljardi

eest.Tnu sellele kasvas nende riikide rahvuslik kodutoodang,

tstustoodang ja pllumjandustoodang. Kuid Marshalli plaan thendas ka

Euroopa riikide sattumist ha rohkem USA mju alla. Eriti puudutas see

Saksamaad ja Prantsusmaad. Suurbritannia loobus programmis osalemast, et

takistada USA kapitali imbumist Briti majandusse.

NATO

Kartes sjalises mttes vastasele alla jda, tiustasid mlemad pooled

pidevalt oma sjatehnikat. 1953-1954 katsetasid USA ja NSVL eimesi

vesinikupomme. USA konstruktorid ttasid vlja strateegilisi pommitajaid,

NL oli edukam rakettide loomise alal. Pidevalt tiustati hu-ja

raketitrjessteeme. Vidurelvastumine jtkus kuni 1980 aastate keskpaigani

ning viis selleni, et nii USA kui ka NL letasid mitmekordselt mistliku

kaitsevajaduse taseme.

Lne-Euroopa riigid, kel ei olnud vimalust selliseid relvavrusid

hankida, otsisid kaitset koosts USA-ga ja ka omavahel. 1949.astal loodi

Phja- Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO), kuhu kuulusid mitmed Euroopa

riigid ning USA ja Kanada. Esialgu kuulutati, et see organisatsioon peab

pakkuma kaitset Saksama vimaliku rnnaku eest. 1955. astal sai aga

Saksamaa Liitvabariik smuti NATO liikmeks, ning Moskva juhtimisel loodi

Varssavi Lepingu Organisatsioon.

Korea sda (1950-1953)

Korea oli aastail 1905-1945 Jaapani koloonia. Teise maailmasja

lppedes hivasid Nukogude ved Phja- ja Ameerika ved Luna-Korea. Maa

jagati piki 38.paralleeli pooleks. Phja-Koreas upitas NL vimule endise

Nukogude julgeolekuohvitseri Kim II Sungi juhitud julma kommunistliku

reziimi, lunas valitses autoritaarne, mnevrra leebem valitsus. Maa

jagamine viidi lpule 1948.aastal. Lunas loodi Korea Vabariik, mida

tunnustas ka RO, ja phjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik, mida ruttasid

tunnustama NL ja tema vasallriigid. Kumbki Korea riik keeldus teist

tunnustamast ja valmistus kogu maad relvajul oma vimu alla hendama.

Phja-Korea judis sjaettevalmistustes kaugemale.

Juunis 1950 tungisid Phja-Korea ved ootamatult le 38.paralleeli. Nad

vallutasid peaaegu kogu Luna-Korea. Rahvusvaheline ldsus mistis aga

Phja-Korea tegevuse hukka kui agressiooni. Kasutades Nukogude

delegatsiooni puudumist , vttis RO vastu otsuse saata Luna-Korea

iseseisvust kaitsma vormiliselt rahvusvahelised, ent sisulised Ameerika

ved. Septembris 1950 maabusid esimesed Ameerika veksused Koreas ja

alustasid pealetungi, mille kigus vabastati Luna-Korea ja vallutasid

omakorda enamik Phja-Koreast kuni Hiina ja NL piirideni. Tekkis selge oht,

et sda laieneb kohe maailmasjaks, kus kasutatakse ka ja pikkade vaidluste

jrel slmiti juulis 1953 vaherahu, mida Luna-Koreasse jid valvama

Ameerika ved. Jagatuks on Korea jnud tnani. Phjas on endiselt jnud

vimul totalitaarne kommunistlik reziim, majanduslikult palju kiiremini

arenenud Luna-Koreas on tuumarelva.Oktoobris sekkus stta Hiina.See trjus

omakorda ameeriklased tagasi mlem Kore endise piirini, kus prrti veel kaks

ja pol aaastat positsioonisda. Pideva vaststikku pommitmiseg phiti maa

pealt enm-vhem kik Korea linnad. Ameerika vejuhatus kaalus tsiselt

Kirde-Hiina linnade j sjvebaaside aatomipommitamist. Aga selleni siiski

ei linud, sest kardeti NL vastulki.

Paralleelselt sjtegevuseg kivitati vaherahuknelused alates 1980

aastast toimunud demokratiseerimine.

Koreas hukkus le 3 miljoni korealase, hiinlasi-miljon, Ameerikas 54

246 inimesi. Sja ebamrane tulemus jttis vimaluse tlgendada sed

suvaliselt. Kik sja osapooled kuulutasid oma vitu, kuid tegelikult olid

kik kaotajad.

Sula ajal 1959. aastal kohtusid Hrustsov ja Eisenhower. See kohtumine

oli vajalik mlemale poolele. NL hvardas lnemaailma vimsate

vesinikupommidega. USA initsiatiivil oli NL mber rajatud 250 sjavebaasi.

Mlemad pooled hoidsid oma relvajude pidevalt lahinguvalmis, mis oli aga

limalt kulukas.

Dialoog katkes 1960. aastal seoses USA luurelennuki U-2

allatulistamisega NL huruumis. Selleks ajks olid suhted tas teravnenud ka

seoses Kuuba sndmustega.

Kariibi kriis

1959. aatal kukutasid pahempoolsed partisanid Fidel Castro juhtimisel

Kuubal senise USA-meelse diktaatori. Uus valitsus hakkas peagi sama NL-lt

abi ja kuulutas end kommunistlikuks. UsA omakorda toetas Kuuba emigrantide

katseid Castrot kukutada ja kehtestas Kuubale majandusblokaadi. See tukas

Castro senisest veelgi enam Moskva embusse.

Oktoobris 1962 avastasid USA luurelennukid Kuubale paigutatud

Nukogude tuumalhkepeaga keskmaaraketid, mille lennuulatus kndis USA

keskosani. Arenes literav rahvusvaheline sjalis-poliitiline kriis-

Kariibi kriis. Kuid sel korral suudeti juda kompromissini. NL viis oma

raketid Kuubalt ra ja sai US presidendilt kinnituse, et USA ei rnda

Kuubat ega pa juga kukutada sealset Castro juhitud kommunistlikku

reziimi. Kuubat kasutati hiljem veel aastakmneid baasina.

Lhis-Ida kriis

Konflikti peamised osalejad olid Egiptus ja Iisrael. Sda alustas

Egiptus, mille eesmrgiks oli Iisraeli riigi likvideerimine. Egiptusel oli

lekl tankide, lennude ka inimeste hulgas. Kuid peamist rolli mngis

Iisraeli uus kaasaaegne relvastus ning sjajuhtimise effektiivne metoodika.

Iisraeli toetas USA, Egiptuse aga NL. Sda kestis 6 peva ning lppes

Egiptuse totalse purustamisega. Ainult NL sekkumine peatas Iisreli ved

Kairis. Tulemuseks sai Iisrael Senaiski pls.

Klm sda kestis veel kaua aega ja selle thtsaks sndmuseks si

Berliini mri pstitamine 13. augustil 1961. aastal, mis lplikult

lhestas Saksamad ning svendas lahkhelisid Euroopas. Klma sj lpust sai

rkida ainult 1985.aastal, prast Gorbatsovi ja Reigani lbirkimistest.

Kasutatud kirjandus:

A. Adamson Lhijalugu 12. klassile 2000.a.

Eric Hobsbwm rmuste ajastu 2002.a.

Sisukord:

Sissejuhatus............................................................

................1

Saksamaa

lhestumine........................................................1-2

Marshlli

plaan.....................................................................2-

3

NATO....................................................................

................3

Korea

sda........................................................................

..3-4

Kariibi

kriis.......................................................................

..4-5

Lhis-Ida

kriis.......................................................................

.5

Kasutatud

kirjandus...............................................................6



© 2003-2013
, , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , .